Europe lugu
Uute europangatähtede mõnedel turvaelementidel on Kreeka mütoloogiast tuntud Europe portree. Europe on europangatähtede teise seeria tunnusjoon. Loe lähemalt Europe müüdi ning tema portree saamisloo ja valimise kohta.
Europe lugu
Kreeka mütoloogiast pärit Europe oli Foiniikia kuninga tütar, kelle võrgutas sõnni kuju võtnud jumal Zeus. Zeus viis Europe endaga kaasa Kreeta saarele. Antiik-Kreekas saadi sellest legendist inspiratsiooni ja sama nimi võeti kasutusele Euroopa geograafilise nimena.
Europe portree valimine
Portreesid on pangatähtede kujunduses kasutatud läbi aegade ning uuringud näitavad, et kasutajad tunnevad need kergesti ära. Teema valiku ajendiks oli Europe motiivi selge seos Euroopa mandriga ning lisaks annab see pangatähtedele inimliku mõõtme. Portree on pärit Pariisis Louvre’i muuseumis asuvalt rohkem kui 2000 aasta vanuselt vaasilt, mis leiti Lõuna-Itaaliast.
Europe – uute europangatähtede tunnusjoon
Loe lähemalt, kuidas valiti uute europangatähtede tunnusjoon, ning tutvu Louvre'i muuseumist pärit vaasiga, millelt Europe motiiv pärineb.
Punasefiguuriline vaas
Kunstnik: Iliupersis
Päritolu: Apuulia, ligikaudu 360 eKr
Taranto keraamikakoda
Ülemisel pildil: Europe ja sõnni kuju võtnud Zeus
Alumisel pildil: Dionysos, menaad ja saatür
Vaasil kujutatud Europe on valitud Euroopa sümboliks tänu mütoloogiast teadaolevale Zeusi ja Europe armastusloole.
Erinevalt paljudest eelkäijatest pole kunstnik keskendunud Europe röövile sõnni kuju võtnud Zeusi poolt, vaid sellele eelnenud võrgutusstseenile. Rikkalikult ehitud ja võrgutavas poosis Europe vaatleb end veepinna peegelduselt ning tema kõrval põlvitab lumivalge sõnn. Vaasil kujutatud armastusjumalanna Aphrodite ja tema poeg Eros on kinnituseks, et tegemist on galantseid stseene kirjeldava mütoloogiaga.
Vaasi ajalugu kajastab Euroopa identiteedi kujunemise eri etappe. Vaas on valminud
4. sajandi keskpaigas eKr Lõuna-Itaalias. Mitmekesise kultuuriga Taranto piirkonnas elasid kreeklased kõrvuti põliselanikega. Vaasi Kreeka päritolu rõhutab antiikmaailma tähtsust ühise kultuuri arenguloos. Vaasi valmistaja oli Kreeka käsitööline ning alates 19. sajandi algusest hoitakse vaasi Louvre’is.


